ECFR: Euroopa avalik arvamus ja Trumpi pikk vari

Donald Trumpi „Ameerika esimesena“ poliitika ja USA presidendi ühepoolne lähenemine rahvusvahelistele suhetele on muutnud Euroopa arusaama Atlandi-ülesest alliansist, selgub uuest mitut riiki hõlmavast uuringust „Atlandi-ülene hämarik: Euroopa avalik arvamus ja Trumpi pikk vari“ – mille avaldas täna Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR).

• 11 ELi liikmesriiki ning Ukrainat, Šveitsi ja Ühendkuningriiki hõlmav uuring näitab ühtsust Kiievi rahukõnelusteks ette valmistamistumisel, kuid konfliktijärgselt on Ukraina ja Venemaa suhtes ühise lähenemisviisi osas lahkarvamusi.
• Analüüsis märgitakse, et pärast Trumpi tagasipöördumist Valgesse Majja on arvamused USA kohta muutunud – enamik Euroopa elanikke peab Washingtoni nüüd pigem ‘vajalikuks partneriks’ kui ‘liitlaseks’. Uuringus uuritakse ka suhtumist Hiinasse ja Venemaasse.
• Tulemused viitavad sellele, et Trumpi uuel administratsioonil võib olla võimalusi eurooplaste põhiküsimustes omavahel vastandamiseks. Euroopa juhid peavad valmistuma ja – kui vaja – olema valmis kauplemiseks, seisab raportis.
• Raporti kaasautorid ja välispoliitika eksperdid Jana Puglierin, Arturo Varvelli ja Pawel Zerka märgivad oma analüüsis, et Euroopa juhid peaksid leppima asjaoluga, et ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel on ähvardavad lahknevused – ja et Euroopal oleks kõige parem võtta vastu pragmatism vastuseks Washingtoni ühepoolsetele ambitsioonidele.
• ECFR korraldab 12. veebruaril 2025 veebiseminari, et uurida selle küsitluse tulemusi, milles osalevad aruande kolm autorit. Lisateavet selle ürituse kohta ja osavõtuavalduse saate siit.

Küsitlus, mis hõlmab 14 riigi, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Portugali, Hispaania, Taani, Eesti, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Ukraina, Šveitsi ja Ühendkuningriigi avaliku arvamuse andmeid, näitab, et enamik ELi kodanikke peab Ameerika Ühendriike praegu pigem ‘vajalikuks partneriks’ (50%, 11 küsitletud ELi riigi keskmine) kui „liitlaseks“ (21%), mis loob võimaluse pragmaatilisemaks ja tehingulisemaks lähenemiseks globaalsetes küsimustes.

ECFRi uuringust selgub ka, et ka ELi ja Hiina suhete ulatuse ja vormi kohta on erinevaid arvamusi. Lõuna- ja Kagu-Euroopa riikide, sealhulgas Bulgaaria, Ungari, Rumeenia, Hispaania ja Itaalia vastajad suhtuvad Aasia hiiglasesse positiivsemalt kui Euroopa riigid, mis asuvad kaugemal läänes või põhjas: eriti Taanis ja Saksamaal, kus enamus peab Hiinat kas ELi rivaaliks või vaenlaseks. Sarnane jagunemine on näha ka Ukraina puhul. Kuigi eurooplased ootavad suures osas üksmeelselt rahuläbirääkimisi, on arvamused selle kohta, mida need läbirääkimised peaksid sisaldama ja kuidas need peaksid lõppema, väga erinevad, mis tähendab, et Euroopa juhid peavad seda arvestama, kui Trump suurendab survet läbirääkimisteks.

Aruande autorid, ECFRi vanemteadurid ja välispoliitika eksperdid Jana Puglierin, Arturo Varvelli ja Pawel Zerka, väidavad oma analüüsis, et ei ole põhjust arvata, et Donald Trump on muutnud oma arvamust EList võrreldes oma esimese ametiajaga, mil ta nimetas seda ‘vaenlaseks’ ja võrdles Brüsselit põrguauguga. Ta ja tema administratsioon on vastu Euroopa ambitsioonidele rohelise ülemineku osas, väidetavale ‘ärksusele’ ja ‘sõnavabaduse’ reguleerimisele, eriti sotsiaalmeedia platvormide kohta.

Autorid soovitavad, et eurooplased peaksid arvestama USA presidendi „Ameerika esimesena“ poliitika strateegiliste, majanduslike ja poliitiliste väljakutsetega ning mõistma, et kahe kalda vahelised huvid lähevad üha enam lahku. Selles uues maailmas peab Euroopa püsti tõusma, seisma silmitsi usalduskriisiga oma globaalse mõju suhtes ning tegelema pragmaatiliselt ja loovalt oma paljude vigadega. Puglierin, Varvelli ja Zerka kirjutavad, et selles keerulises maastikus orienteerumiseks on oluline koostöö ELi-optimistliku ja pragmaatilisema leeri vahel. Nad usuvad, et tuleks tõsiselt kaaluda võimalusi paindlikuks koostööks nende vahel, kes tahavad ja on valmis ühiselt tegutsema. Näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola uurivad juba praegu uusi diplomaatilisi formaate, kusjuures Poola läheneb Põhjamaadele ja Ühendkuningriigile, mis näib olevat soov luua jõudude koalitsioon, mille eesmärk on toetada Ukraina sõjategevust Moskva vastu.

Sellest hoolimata hoiatavad nad, et juhid peavad olema ettevaatlikud, et mitte kiirendada bloki killustumist. Pragmaatilise valitsustevahelise suhtlemise ja ELi institutsioonide ja protsesside hoolimatu marginaliseerimise vahel on õhuke piir. Need valemid peaksid toetama ELi rolli, mitte seda asendama, kirjutavad autorid. Kõige tähtsam on, et üksikud riikide juhid peavad vastu seisma kiusatusele luua Trumpi suhtes privilegeeritud suhteid teiste Euroopa liitlaste arvelt ning keskenduma selle asemel läbirääkimistele ja lähenema liidule tehingupõhiselt, järeldavad nad.

ECFRi mitut riiki hõlmava uuringu peamised tulemused on järgmised:

• Eurooplased näevad USA-d nüüd pigem „vajaliku partnerina“ kui „liitlasena“ Trump 2.0 maailmas. See on valdav seisukoht kõigis küsitletud ELi liikmesriikides – sealhulgas traditsioonilistes Atlandi-ülestes tugipunktides, nagu Poola (45% „vajalik partner“ vs. 31% „liitlane“) ja Taani (53% vs. 30%) -, kes poolteist aastat varem nägid USA-d peamiselt liitlasena. Kõige tõenäolisemalt näevad USA-d sellises valguses Ukrainas (67% „vajalik partner“ vs. 27% „liitlane“), Hispaanias (57% vs. 14%), Eestis (55% vs. 28%), Portugalis (55% vs. 18%) ja Itaalias (53% vs. 18%). Isegi Ühendkuningriigis, mis kiidab end Ameerika Ühendriikidega „eriliste suhetega“, on valdav seisukoht pigem „vajalik partner“ (44%) kui liitlane (37%).
• Eurooplased usuvad nüüd, et Kiievi ja Moskva vahelised rahuläbirääkimised on peatselt käimas. Küsimusele, milline on sõja kõige tõenäolisem tulemus, osutab suurem osa või enamus kõikjal pigem „kompromisslahendusele“ kui Venemaa või Ukraina võidule; see on ka valdav seisukoht kõigis küsitletud riikides. Isegi kõige tõrksamates riikides, nagu Eesti (kus 52% arvab, et kõige tõenäolisem tulemus on läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepe), Taani (55%), Poola (44%) või – EList kaugemale minnes – Ühendkuningriik (49%), näivad kodanikud olevat leppinud rahuläbirääkimiste väljavaatega. Sellest hoolimata on eurooplased mõnes riigis kindlalt seisukohal, et Kiievi peab toetama võitluse jätkamist, et ta saaks oma kaotatud territooriumid tagasi võita. Arvamus, et see, mitte rahuläbirääkimiste nõudmine, peaks olema Euroopa lähenemisviis, on kõige tugevam Eesti (53%), Taani (47%), Poola (40%), Ühendkuningriigi (38%) ja Portugali (37%) vastajate seas.
• Kuigi eurooplased ootavad üksmeelselt rahuläbirääkimiste toimumist, on riikide vahel lahkarvamusi seoses Ukraina ja Venemaa konfliktijärgse lähenemisega. 47% prantslastest ja 50% itaallastest – kelle valitsused on mänginud väga positiivset rolli Kiievi toetamisel tema võitluses enesemääramise eest – ei tunnista Ukrainat Euroopa riigina. Samal ajal peavad paljud inimesed Bulgaarias ja Ungaris Venemaad pigem ELi liitlaseks või vajalikuks partneriks kui selle rivaaliks või vastaseks; need on ka ainsad küsitletud riigid, kus enamus peab Ukrainat vähemalt sama vastutavaks kui Venemaad sõja jätkumise eest, mis on kooskõlas Moskva jutuajamistega.
• ELi liikmesriikide arvamused selle kohta, kas Trumpi tagasipöördumine on „hea“ või „halb“ asi, lähevad lahku. Eriti kehtib see Kagu-Euroopa vahel, kus Trumpi „fänniklubi“ on kõige silmapaistvam, ja tema vastaste vahel piirkonna põhja- ja lääneosas. Need, kes peavad Trumpi tagasivalimist pigem positiivseks ameeriklaste, oma riigi ja maailma rahu jaoks, on ungarlased (vastavalt 51%, 47%, 49%), bulgaarlased (47%, 28%, 45%) ja rumeenlased (43%, 32%, 45%). Teises otsas arvab 53% Taani kodanikest, et see on „halb“ ameeriklastele, 66% oma riigile ja 62% maailmarahule, mis on sarnane Ühendkuningriigi (53%, 54%, 58%) ja Saksamaa (48%, 64%, 55%) seisukohtadega. Keskmine eurooplane peab Trumpi tagasitulekut pigem „halvaks“ kui „heaks“ kõigis kolmes küsimuses.
• Euroopa paremäärmuslaste toetajad on Donald Trumpi suurimad poolehoidjad. Vähem kui viiendik Fideszi, PiSi, Konfederacja ja Vendade Itaalia valijatest usub, et tema tagasivalimine on „halb asi“ Ameerika valijatele, nende enda riigile või rahule maailmas. AfD ja Rassemblement Nationali valijad paistavad aga silma sellega, et nende valijate enamus (vastavalt 37% ja 35%) usub, et Trumpi tagasivalimine võimule on nende enda riigi jaoks halb asi; ja vähem neid (vastavalt 28% ja 20%), kes usuvad, et see on nende riigi jaoks hea asi.
• Eurooplased on Hiina ja tema suhete teemal ELiga eriarvamustel. Kui 43% ELi kodanikest peab Hiinat ELi jaoks „vajalikuks partneriks“ või „liitlaseks“, siis 35% peab suurriiki „rivaaliks“ või isegi „vaenlaseks“. Lõuna-Euroopas nähakse Hiinat positiivses valguses. See kehtib Bulgaarias, Ungaris, Hispaanias, Rumeenias, Itaalias ja Portugalis, kus vastavalt 59%, 54%, 50%, 49%, 49%, 49% ja 45% vastanutest peavad Pekingi „vajalikuks partneriks“ või „liitlaseks“. Kuid mõnes teises Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, Taanis, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal, on enamik vastanutest vastupidisel seisukohal: vastavalt 55%, 52%, 45% ja 45% peavad Hiinat „rivaaliks“ või „vastaseks“.
• Raportis eristatakse nelja erinevat eurooplaste gruppi, mis näitavad, kuidas nad näevad ELi ja selle rolli maailmas. Suurimat leeri esindavad ‚eurooptimistid‘ (keskmiselt 30% vastanutest, eriti palju Eestis, Taanis, Ukrainas, Hispaanias ja Portugalis); nad usuvad, et EL on suurriik ja et selle kokkuvarisemine on järgmise kahe aastakümne jooksul ebatõenäoline. „euro-pessimistid“ (22%) moodustavad need, kes usuvad, et EL ei ole suurriik ja on määratud kokkuvarisemisele; see hoiak on silmapaistev mõne kõige radikaalsema paremäärmusliku või ELi-skeptilise erakonna – nagu AfD, Rahvusrinne, PiS, Konfederacja, Fidesz ja Vox – valijaskonnas ning moodustab vähemalt veerandi Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja Poola kodanikest, samuti Ühendkuningriigi ja Šveitsi elanikest. ‚Eurorealistid‘ ei arva, et EL on sunnitud kokku kukkuma – kuigi ka nemad ei näe seda suurvõimuna; nad moodustavad keskmiselt kuuendiku (17%) ELi elanikkonnast – eriti suur osa neist on Taanis, Ukrainas, Poolas ja Saksamaal. Lõpuks, ‚euromortalistid‘, usuvad, et EL on kokkuvarisemisohtlik, kuid samas näevad seda USA või Hiinaga võrreldava suurvõimuna. Neid on keskmiselt 11% ELi elanikest, eriti palju Rumeenias, Bulgaarias ja Portugalis.

Aruandes märgitakse, et kõik ei ole sünge, sest skeptitsism ELi potentsiaali suhtes võib tähendada realistlikku hinnangut ELi sisemistele piirangutele ja väljakutsetele, mis seisavad ees Trumpi 2.0 maailmas. „Kui transatlantiliste suhete üle langeb hämarus ja mitte helendav ülistamine, siis ei paku kõige mustem fatalism elujõulisi teid edasi,“ järeldavad autorid. Nad lisavad, et, „Eurorealistide ja euromortalistide nüansid võivad aidata seda teed valgustada. Tõmmates neid kokku nende eurooptimistidega, kes on Euroopa tuleviku suhtes kõige enesekindlamad, võivad pragmaatilised juhid luua laiapõhjalise enamuse kooskõlastatud tegevuse kasuks.“

Küsitlusest lähemalt (inglise keeles): Transatlantic twilight: European public opinion and the long shadow of Trump