Venemaa sõda Ukrainas on juhtinud tähelepanu globaalsete julgeolekustruktuuride nõrkustele ja riikide omavahelisele sõltuvusele ning tõstnud esile globaalse julgeoleku läbipõimituse. Sõja tagajärjel on hakatud rohkem mõistma ka tugevamate liitude ja koostöövõrgustike tähtsust, et lahendada meie ees seisvaid probleeme. NATO koostöö Jaapani ning teiste India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega on ühiste ohtudega tegelemisel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra edendamisel olulisem kui kunagi varem.
Venemaa sõda Ukrainas on oluliselt mõjutanud NATO suhteid selle piirkonna partneritega, eriti Jaapaniga. Nii on kujunenud välja uus strateegiline suunamuutus. Hoolimata poliitilistest pingutustest ja siirast soovist tihendada NATO ja Jaapani sidemeid tuleb konkreetsemate edusammude nimel veel siiski vaeva näha. Merekaitse ja küberjulgeoleku alal on saadud küll käegakatsutavamaid tulemusi, kuid rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka kaitsetööstusele ja relvastusele, kus Jaapani arenenud tehnoloogia ja teadmised sõjavarustuse tootmise kohta pakuvad võimalusi ühisteks arendus- ja tootmisprojektideks.
Artikli eesmärk on analüüsida, kuidas sõda Ukrainas ja muud muutuva julgeolekukeskkonna tegurid on kujundanud alliansi ja selle liikmesriikide suhteid India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega ning kuidas neid suhteid tugevdada. Peale selle käsitletakse artiklis NATO Tokyo kontaktbüroo tähtsust nii praeguses kui ka edasises koostöös ning esitatakse arvamus NATO uue läänesuuna strateegia teaduskeskuse loomise kohta pikemaajalises strateegilises kontekstis.
Laadi alla ja loe: Üle kahe ookeani: NATO ja Jaapani arenevad suhted (inglise keeles)
