Valitsus on esitanud Riigikogule 2012. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt eraldatakse sõjaliseks riigikaitseks summa, mis võrdub 2%-ga SKT-st. Otsus langetati juba 1990ndate aastate lõpus, kuid alles nüüd viiakse see täide. Tegemist on seetõttu märkimisväärse sündmusega.
Valitsus on esitanud Riigikogule 2012. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt eraldatakse sõjaliseks riigikaitseks summa, mis võrdub 2%-ga SKT-st. Otsus langetati juba 1990ndate aastate lõpus, kuid alles nüüd viiakse see täide. Tegemist on seetõttu märkimisväärse sündmusega.
Otsuse ettevalmistamise ajal oli avalikku debatti suhteliselt vähe. Täna, ehk 12 aastat hiljem, ärkavad need, kes 1999. aastal ei pidanud küsimust oluliseks või kes seitse kuud tagasi, so 2012. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimistel andsid oma hääle erakonnale, kes jäi vähemusse. 12 aastat on pikk aeg, et otsust ellu viia. Kujutame ette, et lubad oma naabritele panustada rahaliselt ühisomandis oleva sissesõidutee asfalteerimisse aga venitad 12 aastat enne kui lõpuks raha leiad. Asjaolu, et on veel mõned rehepappi tegevad naabrid peale sinu ei vabasta sind kuidagi häbist.
Ajavahemikus 2007-2010 on NATO liikmesriikide keskmine kaitsekulutuste tase kasvanud 2.8%-lt SKT-st 3.3%-ni. Tõsi, suure osa sellest panustavad riigid, kes on väga aktiivsed Afganistanis ja/või kes tajuvad ohtu oma riigi julgeolekule ja iseseisvusele. Enamik Euroopa riike, sh Hispaania, Belgia ja Luksemburg jäävad oluliselt alla keskmisele tasemele. Kuid Eesti ei ole Baskia ega Flandria. Meie julgeolekusituatsioon oleks hoopis teistsugune juhul, kui meie ainsad naabrid oleksid Prantsusmaa, Portugal ja Holland. Demokraatlikud riigid, kellel ei ole juba ammu tavaks lahendada oma sisepoliitilisi probleeme läbi sõjaliste rünnakute naaberriikidesse.
Enamik neid Euroopa riike, kelle sõjalised kaitsekulutused jäävad alla 2% SKT-st omavad ikkagi ümberpaigutatavaid vägesid, mille kvaliteet ja suurus ületab nii Eesti kaitseväe kui Kaitseliidu vastavad parameetrid. Meil on neid riike ja vägesid vaja rohkem kui nemad meid. Meie üheks väga oluliseks trumbiks on Eesti riigi usaldusväärsus ja valmidus täita oma lubadusi.
Eesti võttis kümme aastat tagasi NATO ees kohustuse vaadata üle oma kaitsejõudude struktuur ning arendada välja kaasaegsed sõjalised võimed, mis oleksid tõeliselt kasutatavad nii riigivälistes operatsioonides kui ka Eesti riigi kaitsmisel. Selliste sõjaliste võimete arendamine eeldab järjekindlat ja stabiilset rahastamist, mida ei kõiguta päevapoliitiline kõhutunne.
Vast on igale inimesele tulnud ette olukordi, kus ta on võtnud endale pisut ebamugava kohustuse. Lõpetada suitsetamine, tasuda töömehele tehtud töö eest, minna hambaarstile… Kui õige päev on käes, pistab nii mõnigi mees nutma, teine halama, kolmas otsib vabandusi ja neljas haarab õlekõrre järele. Eesti riigil on nüüd aeg käes tasuda liikmemaks NATOs olemise eest.
